Rääkisime Eesti keskaegsest toidust. Esimene tund mitte, siis me tegelesime teiste asjadega, aga teisel tunnil vaatasime slaidiprogrammi. Mina sain kirja selle:
Eesti toit
Esimene eesti keelne kokaraamat väljastati 1781 aastal. Leiva kõrvale joodi vee ja rukkijahuga seotud hapupiima. Värsket piima ja liha söödi harva. Sööki sai ka metsast. Leib oli au sees. 20 saj alguse keskne toit oli: leib,kartul,silk,sealiha,piim, kaunviljad ja jahu. Pühade ajal head toitu ainult maitsti, kõhtu sellest täis ei saanud. 1860 valmis esimene pliit. Esialgu küpsetati leel pajakogu otsas olevas pajas. Ahjus küpsetati ka leiba. Kerisel liha ja vorsti. Toitu valmistati mitmeks korraks. Suvel oli kolm tugevat toidukorda. Talvel 2. Suvel piimatoidud, talvel rasvast ja midagi suuremat. Sügisel ja kevadel ka "linnupetet". Hiljem mõjutas kirik paastuga söögikordi. Eelistati rammuseid ja suure energiasisaldusega toite. Tanguputru, jämedast jahust leiba, võid ja pähkleid. Vitamiinid tulid juurviljadest, hapukapsast. Ubadest ja hernestest sai valku. Rauaallikaks veretoidud. Vaeste ja rikaste toidulaus erines üksteisest: kvaliteet, valmistamise viis ja vürtsid.
Teraviljad : Põhja-Eestis rohkem oder ja lõuna-Eestis rukis. Talirukkis oli hinnatuim teravili. Rukkisest leib seisis kaua pehme ja oli söödavam. Leiba söödi kõige kõrvale. Lõuna-Eestis tehti ka täidisega leiba. Põhja ja lääne-Eestis linnaseleib. Leibadel olid peremärgid.
Oder: odratangu või -jahu puder, leemele lisati piima, juurvilju. Tangu lisati ka teistele toitudel. Sellest valmistati: karaskit, õllepärmiga sepikut, õlu,kalja, taat , hapurokki.
Tanguvorstid: valged ja verivorstid. Segaviljat kama, kanakäkk. Kaer: kasvas halvasti. Kaerakile ehk kiisel oli lõunas ja idas.
Nisu: Kanepipiim. Nisu oli 19 sajandi algusel. Mannapuder. Juurviljad: kaalikad ja naerid. Kapsast hapendati. Linnaaedades kasvas- rõigas kurk,porgand , redis, sibul, pastinaak ,petersell, kõrvits. Punapeet oli pidulaual lahutamatu osa. 1930 aastatel avastati tomat ja kasvuhoones kasvatati. Kartul on olnud põhitoit 150 aastat .
Liha: peamine siga, veiseid tapeti harva, kevadel vasikaid. Kodulinde peeti munade pärast. Säilitustingimused määrasid roogade valmistamise viisi. 19 saj esmane toidus soolasilk. Kala vinnutati. Kalaleem. Piimaga keedeti. 1930-1940 a hinnati rohkem täistera tooteid. Hapupiim oli kasulik. Äärealas säilitavad siiani toidutraditsioone. Lihatoite söödi pühapäeviti. Lõuna-Eestis : mulgaal- mulgipuder. Toitude valmistamisviis oli lihtne ja selge. Toitute maitsed olid peredel erinevad. Rahvuslik köök 17-18 saj. Kokkamine oli ajaviide.
Lõppu ka väike lause:
See ei ole kunst, kes kallidest asjadest maitsvaid roogasid oskab valmistasa. Aga see on kunst , kes odavatest asjadest maitsvaid roogasid oskab valmistada
No comments:
Post a Comment