Projektõpe hakkab lõppema. Viimane tund toimus tööde kaitsmine. Mina viltisin, aga ülejäänud tüdrukud tegid taga süüa. Ma isegi päris täpselt ei tea mis need olid, aga need olid päris head. Peaaegu oleks need asjad jäänud tegemata, aega oli vähe, aga jõudis ikka ära. Teise tunni alguseks olid kõik valmis. Ootasime siis kuni puutöö rühm tuleb ja oma töödest räägib. Ise õppisime ka samal ajal seda teemat, millest me rääkisime. Mina pidin rääkima keskaegsest riietusest. Postitasin ka selle enne siia. Klassis sai ka näidata pilte. Puutöö rühmal olid veel paar asja pooleli, aga väga ilusad olid need asjad juba.Seinad olid püsti ja mõnedel ka katused peal . Tore tund oli, kuulata ka oli tore.
Arvatavasti, on see minu viimane postitus. Peale vaheaega läks kõik nii nagu pidi: kõik tüdrukud on käsitööd ja kõik poisid puutöös. Järgmise aastani! :)
Wednesday, March 28, 2012
Sunday, March 11, 2012
Keskaegne riietus.
Naised:
Naised kandsid ikka rohkem kleite. "Talutüdrukud" kandsid selliseid tavalisi. Kleidid olid ikkagi pikad, aga kodusemad. Need olid riidest, mis oli odavam. Kanti ka villaseid asju, sest neid sai ka kodust. Aadlikuprouad kandsid pikki, ilusaid ja uhkeid kleite. Piha osa oli hästi peenike ja kokkutõmmatud. Mõned murdsid ise, või lasid ära opereerida alumised ribid, et oleks korsett ilusti. Kleiti laiendati kiilu, ehk slepi abil, et tekiks tunne, nagu oleks seljas kaks kleiti. Kanti palju ehteid, vahel ka 20 sõrmust ja kanti vöösid, et näidata piha.
13.sajandi alguses tekkisid esimesed raudrüüd. Lõhnaks kasutati roosiõie vett, äädikat ja vürtse.
Mehed:
Kunas oli vaja palju liikuda, kanti sukkasid ja püksid läksid lühemaks. Sukad kinnitati algsete trippidega vöö külge. Alates 16.sajandist hakati sukkasid kuduma. Järsku muutus mood suure kiirusega. Meeste vammus lüheneb ja vöö liigub puusale. Vaimulikud torisesid, et kui mees kummardab on pee paljas. Vaba mehe tunnuseks oli vähemalt õlgadeni pikad juuksed. Oli ka palju peakatteid, aadlikutel uhkemad ja sulgedega. Kanti lühikesi saapaid. Kinga pikkus näitas, kui tähtis mees on.
Naised kandsid ikka rohkem kleite. "Talutüdrukud" kandsid selliseid tavalisi. Kleidid olid ikkagi pikad, aga kodusemad. Need olid riidest, mis oli odavam. Kanti ka villaseid asju, sest neid sai ka kodust. Aadlikuprouad kandsid pikki, ilusaid ja uhkeid kleite. Piha osa oli hästi peenike ja kokkutõmmatud. Mõned murdsid ise, või lasid ära opereerida alumised ribid, et oleks korsett ilusti. Kleiti laiendati kiilu, ehk slepi abil, et tekiks tunne, nagu oleks seljas kaks kleiti. Kanti palju ehteid, vahel ka 20 sõrmust ja kanti vöösid, et näidata piha.
13.sajandi alguses tekkisid esimesed raudrüüd. Lõhnaks kasutati roosiõie vett, äädikat ja vürtse.
Mehed:
Kunas oli vaja palju liikuda, kanti sukkasid ja püksid läksid lühemaks. Sukad kinnitati algsete trippidega vöö külge. Alates 16.sajandist hakati sukkasid kuduma. Järsku muutus mood suure kiirusega. Meeste vammus lüheneb ja vöö liigub puusale. Vaimulikud torisesid, et kui mees kummardab on pee paljas. Vaba mehe tunnuseks oli vähemalt õlgadeni pikad juuksed. Oli ka palju peakatteid, aadlikutel uhkemad ja sulgedega. Kanti lühikesi saapaid. Kinga pikkus näitas, kui tähtis mees on.
5.märts
Rääkisime Eesti keskaegsest toidust. Esimene tund mitte, siis me tegelesime teiste asjadega, aga teisel tunnil vaatasime slaidiprogrammi. Mina sain kirja selle:
Eesti toit
Esimene eesti keelne kokaraamat väljastati 1781 aastal. Leiva kõrvale joodi vee ja rukkijahuga seotud hapupiima. Värsket piima ja liha söödi harva. Sööki sai ka metsast. Leib oli au sees. 20 saj alguse keskne toit oli: leib,kartul,silk,sealiha,piim, kaunviljad ja jahu. Pühade ajal head toitu ainult maitsti, kõhtu sellest täis ei saanud. 1860 valmis esimene pliit. Esialgu küpsetati leel pajakogu otsas olevas pajas. Ahjus küpsetati ka leiba. Kerisel liha ja vorsti. Toitu valmistati mitmeks korraks. Suvel oli kolm tugevat toidukorda. Talvel 2. Suvel piimatoidud, talvel rasvast ja midagi suuremat. Sügisel ja kevadel ka "linnupetet". Hiljem mõjutas kirik paastuga söögikordi. Eelistati rammuseid ja suure energiasisaldusega toite. Tanguputru, jämedast jahust leiba, võid ja pähkleid. Vitamiinid tulid juurviljadest, hapukapsast. Ubadest ja hernestest sai valku. Rauaallikaks veretoidud. Vaeste ja rikaste toidulaus erines üksteisest: kvaliteet, valmistamise viis ja vürtsid.
Teraviljad : Põhja-Eestis rohkem oder ja lõuna-Eestis rukis. Talirukkis oli hinnatuim teravili. Rukkisest leib seisis kaua pehme ja oli söödavam. Leiba söödi kõige kõrvale. Lõuna-Eestis tehti ka täidisega leiba. Põhja ja lääne-Eestis linnaseleib. Leibadel olid peremärgid.
Oder: odratangu või -jahu puder, leemele lisati piima, juurvilju. Tangu lisati ka teistele toitudel. Sellest valmistati: karaskit, õllepärmiga sepikut, õlu,kalja, taat , hapurokki.
Tanguvorstid: valged ja verivorstid. Segaviljat kama, kanakäkk. Kaer: kasvas halvasti. Kaerakile ehk kiisel oli lõunas ja idas.
Nisu: Kanepipiim. Nisu oli 19 sajandi algusel. Mannapuder. Juurviljad: kaalikad ja naerid. Kapsast hapendati. Linnaaedades kasvas- rõigas kurk,porgand , redis, sibul, pastinaak ,petersell, kõrvits. Punapeet oli pidulaual lahutamatu osa. 1930 aastatel avastati tomat ja kasvuhoones kasvatati. Kartul on olnud põhitoit 150 aastat .
Liha: peamine siga, veiseid tapeti harva, kevadel vasikaid. Kodulinde peeti munade pärast. Säilitustingimused määrasid roogade valmistamise viisi. 19 saj esmane toidus soolasilk. Kala vinnutati. Kalaleem. Piimaga keedeti. 1930-1940 a hinnati rohkem täistera tooteid. Hapupiim oli kasulik. Äärealas säilitavad siiani toidutraditsioone. Lihatoite söödi pühapäeviti. Lõuna-Eestis : mulgaal- mulgipuder. Toitude valmistamisviis oli lihtne ja selge. Toitute maitsed olid peredel erinevad. Rahvuslik köök 17-18 saj. Kokkamine oli ajaviide.
Lõppu ka väike lause:
See ei ole kunst, kes kallidest asjadest maitsvaid roogasid oskab valmistasa. Aga see on kunst , kes odavatest asjadest maitsvaid roogasid oskab valmistada
Eesti toit
Esimene eesti keelne kokaraamat väljastati 1781 aastal. Leiva kõrvale joodi vee ja rukkijahuga seotud hapupiima. Värsket piima ja liha söödi harva. Sööki sai ka metsast. Leib oli au sees. 20 saj alguse keskne toit oli: leib,kartul,silk,sealiha,piim, kaunviljad ja jahu. Pühade ajal head toitu ainult maitsti, kõhtu sellest täis ei saanud. 1860 valmis esimene pliit. Esialgu küpsetati leel pajakogu otsas olevas pajas. Ahjus küpsetati ka leiba. Kerisel liha ja vorsti. Toitu valmistati mitmeks korraks. Suvel oli kolm tugevat toidukorda. Talvel 2. Suvel piimatoidud, talvel rasvast ja midagi suuremat. Sügisel ja kevadel ka "linnupetet". Hiljem mõjutas kirik paastuga söögikordi. Eelistati rammuseid ja suure energiasisaldusega toite. Tanguputru, jämedast jahust leiba, võid ja pähkleid. Vitamiinid tulid juurviljadest, hapukapsast. Ubadest ja hernestest sai valku. Rauaallikaks veretoidud. Vaeste ja rikaste toidulaus erines üksteisest: kvaliteet, valmistamise viis ja vürtsid.
Teraviljad : Põhja-Eestis rohkem oder ja lõuna-Eestis rukis. Talirukkis oli hinnatuim teravili. Rukkisest leib seisis kaua pehme ja oli söödavam. Leiba söödi kõige kõrvale. Lõuna-Eestis tehti ka täidisega leiba. Põhja ja lääne-Eestis linnaseleib. Leibadel olid peremärgid.
Oder: odratangu või -jahu puder, leemele lisati piima, juurvilju. Tangu lisati ka teistele toitudel. Sellest valmistati: karaskit, õllepärmiga sepikut, õlu,kalja, taat , hapurokki.
Tanguvorstid: valged ja verivorstid. Segaviljat kama, kanakäkk. Kaer: kasvas halvasti. Kaerakile ehk kiisel oli lõunas ja idas.
Nisu: Kanepipiim. Nisu oli 19 sajandi algusel. Mannapuder. Juurviljad: kaalikad ja naerid. Kapsast hapendati. Linnaaedades kasvas- rõigas kurk,porgand , redis, sibul, pastinaak ,petersell, kõrvits. Punapeet oli pidulaual lahutamatu osa. 1930 aastatel avastati tomat ja kasvuhoones kasvatati. Kartul on olnud põhitoit 150 aastat .
Liha: peamine siga, veiseid tapeti harva, kevadel vasikaid. Kodulinde peeti munade pärast. Säilitustingimused määrasid roogade valmistamise viisi. 19 saj esmane toidus soolasilk. Kala vinnutati. Kalaleem. Piimaga keedeti. 1930-1940 a hinnati rohkem täistera tooteid. Hapupiim oli kasulik. Äärealas säilitavad siiani toidutraditsioone. Lihatoite söödi pühapäeviti. Lõuna-Eestis : mulgaal- mulgipuder. Toitude valmistamisviis oli lihtne ja selge. Toitute maitsed olid peredel erinevad. Rahvuslik köök 17-18 saj. Kokkamine oli ajaviide.
Lõppu ka väike lause:
See ei ole kunst, kes kallidest asjadest maitsvaid roogasid oskab valmistasa. Aga see on kunst , kes odavatest asjadest maitsvaid roogasid oskab valmistada
Sunday, February 19, 2012
13.veebruar
Sellel esmaspäeval tegime meie viltimist. Minu meelest olid kõik olemas.
Esimene tund:
Selgus, et mulle oli müüdud "võltsvillaloori". Niisiis, ostsin natukene Alberti käest. Sain oranži, sinist ja kollast. Panin siis kihid üksteise peale ilusti ära, aga ma ei teadnud kas õigesti, sain kahjuks viimasena viltima. Natukene sain viltida ja siis läksime sööma.
Teine tund:
Jooksime ruttu-ruttu tagasi viltima. Tuli viltida väljastpoolt sissepoole, alguses natukene nõrgemalt, seebi ja sooja veega. Laud, kus peal viltisime, oli kõik täiesti märg. Käed olid hiljem krimpsus. Mul sai viimasena valmis ja siis läksime seda mütsi pesema. Õpetaja pani hiljem kõik mütsid pesumasinasse. Saime tunnist ära, aga käed haisesid päris halvasti.
Esimene tund:
Selgus, et mulle oli müüdud "võltsvillaloori". Niisiis, ostsin natukene Alberti käest. Sain oranži, sinist ja kollast. Panin siis kihid üksteise peale ilusti ära, aga ma ei teadnud kas õigesti, sain kahjuks viimasena viltima. Natukene sain viltida ja siis läksime sööma.
Teine tund:
Jooksime ruttu-ruttu tagasi viltima. Tuli viltida väljastpoolt sissepoole, alguses natukene nõrgemalt, seebi ja sooja veega. Laud, kus peal viltisime, oli kõik täiesti märg. Käed olid hiljem krimpsus. Mul sai viimasena valmis ja siis läksime seda mütsi pesema. Õpetaja pani hiljem kõik mütsid pesumasinasse. Saime tunnist ära, aga käed haisesid päris halvasti.
6.jaanuar
Sellest päevast pole mõtet kirjutadagi, olid külmapühad. Sai kodus puhata vahepeal. Kui ma hiljem rääkisin Kairiga, ütles ta, et ta oli ainuke kes oli käsitöös. Tal said sussid valmis, meie pidime neid järgmine tund tegema. :)
30.jaanuar
30. jaanuaril oli meid koolis vähe. Meie rühmas oli ainuke poiss Martin koolis, tema ei saanud teha seda mida meie. Helen, Kairi, Kati ja mina joonistasime suuuuure pildi mõisaprouast. Kätlin ja Madli joonistasid vist talutüdrukut. Meil oli kaks tundi aega. Päris normaalne tuli välja. Kõikidel oli oma ülesanne. Oli tore ja vaikne.
Ülejäänud nädal olid külmapühad!!
Ülejäänud nädal olid külmapühad!!
Sunday, January 29, 2012
23.jaanuar
Esimene tund
Esimese tunni ajal jaotasime me ära rühmad, saime teada hinded ja ülesanded. Mina olin "Pehmed materjalid" rühmas. Seal olid kõik tüdrukud peale Helliki ja Kaia Liisa. Nemad läksid poistega teise rühma. Meile tuli poiste rühmast neli poissi: Martin, Albert, Villu ja Karlis. Hiljem õpetaja tagaruumis moodustasime veel rühmasid. Üks rühm tuli neljane ja teised kaks kolmesed. Nüüd on vaja meil 300g villaloori. Kui kõik oli arutatud käis kell ja me läksime sööma.
Pilte:
Teine tund
Peale söömist jooksime me kohe garderoobi. Me pidime minema kirikusse. Niisiis, kui me kõik riides olime, ootasime me õpetajaid. Kui nad tulid hakkasime me kiriku poole kõndima. Kui me kirikusse jõudsime, oli meil kõigil päris külm. Kirikus polnud ka soe. Kuulasime mida kirikuõpetaja rääkis. Vaatasime altarit ja puust pühakute kujusid Jeesuse pildi kõrval. Kirik oli ilus. Olen seal käinud ikka paar korda. Saime ka minna kõige üles kirikutorni. Läksime siis alguses nagu kiriku "teisele korrusele". Sealt nägi ilusti kirikut. Edasi läksime kitsast keerdtrepist üles. Ma kartsin nii hullult, nagu oleks valmistunud surema. Kui me sealt üles jõudsime, läks asi veel jubedamaks. Oli päris logu puust trepp ja nii edasi ja edasi. Alla tulemine oli väga jube. Ma polnud seal kunagi käinud, sest ma kartsin väga. Enne kirikust väljatulekut ütlesime ilusasti kirikuõpetajale "Head aega". Jõudsime ilusasti kooli, aga Helen lükati enne seda lumehange.
Pilte:
Esimese tunni ajal jaotasime me ära rühmad, saime teada hinded ja ülesanded. Mina olin "Pehmed materjalid" rühmas. Seal olid kõik tüdrukud peale Helliki ja Kaia Liisa. Nemad läksid poistega teise rühma. Meile tuli poiste rühmast neli poissi: Martin, Albert, Villu ja Karlis. Hiljem õpetaja tagaruumis moodustasime veel rühmasid. Üks rühm tuli neljane ja teised kaks kolmesed. Nüüd on vaja meil 300g villaloori. Kui kõik oli arutatud käis kell ja me läksime sööma.
Pilte:
 |
| Ülesanded |
 |
| Villaloor |
Peale söömist jooksime me kohe garderoobi. Me pidime minema kirikusse. Niisiis, kui me kõik riides olime, ootasime me õpetajaid. Kui nad tulid hakkasime me kiriku poole kõndima. Kui me kirikusse jõudsime, oli meil kõigil päris külm. Kirikus polnud ka soe. Kuulasime mida kirikuõpetaja rääkis. Vaatasime altarit ja puust pühakute kujusid Jeesuse pildi kõrval. Kirik oli ilus. Olen seal käinud ikka paar korda. Saime ka minna kõige üles kirikutorni. Läksime siis alguses nagu kiriku "teisele korrusele". Sealt nägi ilusti kirikut. Edasi läksime kitsast keerdtrepist üles. Ma kartsin nii hullult, nagu oleks valmistunud surema. Kui me sealt üles jõudsime, läks asi veel jubedamaks. Oli päris logu puust trepp ja nii edasi ja edasi. Alla tulemine oli väga jube. Ma polnud seal kunagi käinud, sest ma kartsin väga. Enne kirikust väljatulekut ütlesime ilusasti kirikuõpetajale "Head aega". Jõudsime ilusasti kooli, aga Helen lükati enne seda lumehange.
 |
| Kirik õuest |
 |
| Kati lükkas Heleni lumme :D |
 |
| Kirik seest |
 |
 |
| Tornist |
Sunday, January 22, 2012
16.jaanuar
Käisime vallamajas. Läksime sinna käsitöö ja puutöö tundide ajal. Grupid olid kõik samad ja õpetaja jagas kõigile töölehed, mis pidi umbes tunni aja jooksul ära täitma. Meie läksime esimesena koos Tiiu Rosenbergiga kangakudumistoas. Tädikesed kudusid kangastelgedel ilusaid vaipu. Küsisime nende käest küsimusi, tänasime ning läksime lehe pealt järgmist ülesannet tegema. Järgmiseks ülesandeks oli raamaturiiulitelt õigete raamatute otsimine ja sealt seest info leidmine küsimustele, sellele läks päris kaua aega, aga valmis sai. Siis pidime otsima kiriku kohta internetipunktist infot. See oli kõige lihtsam ülesanne, sellega läks kiiresti. Viimane oli pikk ülesanne Nõo koduloomuuseumis ja kuna me jõudsime sinna viimastena, ei jõudnud seda veel päris lõpuni teha. Õppisime kõigest sellest siiski palju asju juurde.
9. jaanuar
Algas projektõpe. Esimesel tunnil jutustas Toivo Tõllimäe meile natukene keskajast. Peale seda moodustasime me grupid. Grupp, milles mina sees olin koosnes viiest liikmest: Helen, mina, Mikk, Jan ja Janar. Pidime moodustama perekonna ja kirjutama kuidas nad tähistavad ühte kindlat püha. Meie valisime pühaks katsikud ja mina olin "uus beebi". Oli lõbus ja töö tuli päris hea. Teiste tööd olid ka väga huvitavad. Sai palju teada keskajast.
Subscribe to:
Posts (Atom)